Drenaaž 2

Kasulikud artiklid lugemiseks.

Drenaaž 2

PostitusPostitas Service » 26 Aug 2009 16:30

Järgnev on eestikeelne kokkuvõte artiklist Drenaaž Durisoli plokkides

Esimene osa: Drenaaž 1

Niiskus liigub läbi seinte
1. tänu hüdrostaatilisele rõhule
2. kapillaarselt
3. aurustumise teel

Suurvesi võib küll tekitada suuri kahjustusi, kuid on suhteliselt kerge kontrolli all hoida. Teisalt on kapillaarse niiskuse ja aurustumise poolt tekitatud kahjustused raskemini märgatavad ja neid on raskem kontrollida. Aurustumisest tingitud kahjustusi on eriti raske määrata, sest aurustumine võib tuleneda nii sisekeskkonnast kui ka välispinnasest. Seega on oluline pöörata tähelepanu materjalide valikule, detailidele ja konstruktsioonile.

Hüdrostaatiline rõhk

Hüdrostaatiline rõhk tekib tänu gravitatsioonile. Vee kogunemine seinte äärde põhjustab surve tugevnemist seintele. Traditsiooniline viis tagamaks vee äravoolu on paigaldada kruusakiht perimeetri ulatuses. Mõnikord seguneb kruusakiht pinnasega, mis omakorda vähendab vee läbilaskevõimet. Lahendusena pakutakse välja, et panna drenaažkiht ka ümber välisseina, et säilitada atmosfääri rõhku seinale. Kindlasti tuleks siseõhku ventileerida ja paigaldada äravoolu tagav kiht seina ja pinnase vahele. Selline ruum tagab äravoolavale veele vaba tee ilma kontaktita vundamendiseina vastu.

Kapillaarne niiskus

Kapillaarne niiskus on atmosfäärirõhu suhtes negatiivse rõhu all ning on seetõttu pingestatud olekus. Pinnase rõhk võib viia niiskuse hügroskoopilistesse materjalidesse ja materjaliosakeste vaheline ruum annab võimaluse kapillaarsuse tekkeks. Kapillaarseks lätteks on vee kõrgus.
Pinnase, mis asub vastu vundamenti, kapillaarsed omadused määravad ära kui palju kapillaarset niiskust tekib. Jämedakoeline kruus või liiv toimivad hästi kapillaarse rõhu lõhestajatena, sest neil on väga madal kapillaarne imavus. Kruus võib mõnikord sisaldada suuri koguseid peenliiva või muda, mis aitavad kaasa vee kogunemisele.

Poorid vundamendiseintes on korrapärasemad kui pinnases. Kui suurvesi või kapillaarne niiskus pinnasest jõuab seinani, siis imab sein vett ning mingil hetkel tekib küllastatus. Betoonsein võib imada vett kõrguseni kuni 10 km. Vundamentides ja keldrites kasutatavad materjalid peavad võimaldama vee aurustumist. Kui kuivamist takistatakse nt niiskustõkkega, siis võib kapillaarne niiskus tõusta kuni seina kõrguseni ning põhjustada selle mädanemist ning kõdunemist.

Auru hajumine

Aurustumine toimub tänu muutustele aururõhus. Aur liigub sinna, kus on madalam aururõhk. Vundament, mis on täielikult kaitstud kapillaarniiskuse ja suurvee eest võib siiski imada vett pinnasest või ruumi seest tänu aurustumisprotsessile. Temperatatuuri kõikumiste tõttu võib vundamendis ilmneda kondensastioonvett. Isolatsiooni paigalduse asukoht aitab kaasa kondensatsiooni tõrjumisele. Isolatsioon, mis on paigaldatud seina välimisele küljele aitab veel nõrguda pinnasesse ning vähendab siseseinte lagunemist. Ühtlasi on sein on soojem ning puuduvad külmakahjustused müürile või betoonile.
Service
Staff
 
Postitusi: 4
Liitunud: 25 Juul 2008 23:40
Asukoht: Ropkamõisa 10, Tartu

Mine Artiklid

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist

cron