Betoonmass plokkide sees tekitab seintes kandekonstruktsiooni, mis võtab endale vahelae ja katuse koormuse. Betooni kvaliteet peab vastama vastavatele normidele.
Betooni tugevus sõltub tsemendi kvaliteedist, segu proportsioonidest, killustiku suurusest ja veekogusest.
Miinimumnõuded armeeritud seinale:
Survetugevus klass C20/25
Maksimaalne vesi-tsementtegur 0,65
Miinimum tsemendi/sideaine sisaldus 300 kg/m3
Tsemendi/sideaine tüüp CEM I, IIA, IIB, IIIA
Maksimaalne täitematerjali suurus 10 mm
Kloriidi klass Cl, 0.40
Töödeldavus/elastsus S4
Lisatingimused pumbaga töödeldav/pumbatav
Betooniklassi valik toimub iga projekti puhul eraldi, vastavalt staatiliste koormustele maja konstruktsioonis. Tavaliselt kasutatakse ikka B25-30 klassi betooni. Vajumisklassiks on vähemalt S3 ning ilma vibraatori kasutamata S4. Maksimaalne tera suurus 22 mm.
Betoonisegu peaks olema selline, et ta valguks laiali selleks ettenähtud avade kaudu iseseisvalt ja ei jookseks välja plokkide vahelt ning nakkuks plokipinnaga kokku puutudes.
Betooni valamine
Enne betoneerimise alustamist kontrollige plokkide paigalduse õigsust. Nurgaplokkides tuleb kindlasti eelnevalt lõigata betoonisooned(üleval ja all) sooned, mis kivistumisel moodustavad horisontaalsed betoonisüdamikud.
Samuti tuleb jälgida ka ülemise rea horisontaalsust ning vajadusel ajada rida tasaseks puidukiilude abil.
Betooniga täitmine võib toimuda mitmel moel: silo abil, betoonpumbaga, kühvli, labida või ämbriga.
Betoonpumbaga täitmisel tuleb kindlasti kasutada S-kujulist otsikut.
Betoon valatakse peale iga neljandat plokirida (seina kõrgus siis 1 m ) ning kuni viimase plokirea poole plokini (sellega saavutatakse paremat betooni haakumist valamiste vahel). Rohkem kui nelja rea ladumine ning alles siis majakarbi täitmine betooniga võib põhjustada seina nihkumist.
Plokkide täitmist tuleb alustada nurgast pikki seina kogu perimeetri ulatuses. Täidetakse avade kaupa, plokk plokki järel. Viimane rida plokke tuleb täita poolenisti.
Betoonipumpa kasutades peab betoonivoogu reguleerima, et vähendada üleliigse surve tekkimist.
Vajadusel võib betooni tihendada käsitsi armatuurvardaga või vibraatori abil.
Kasutades vibraatorit tuleb kasutada kuni 4 cm läbimõõduga voolikut (soovitav 2,5-3 cm). Vibreerimise käigus tuleb hoiduda plokkide nihkumist ja jälgida vibratsiooni tugevust.
Betoneerimist on soovitav teha korraga kogu ehitise perimeetri ulatuses.
Betooni klass peab olema kogu konstruktsioonis ühtlane.
Sillused, viimane rida enne vahelae paigaldamist ja räästa alla täidetakse plokid betooniga ääreni ehk täitmine ühe korraga.
Suurt tähelepanu tuleb pöörata kolonnide, silluste ning uste ja akende põskede betoneerimisele.
Kui valamiste vahele jääb pikk vahe, on konstruktsiooni tugevduseks soovitav paigaldada lisaarmatuur. Igasse plokki tuleks paigaldada üks 40 cm varras, mis peab läbima vähemalt 200 mm iga külgnevat betoonisüdamikku ning armatuuride vaheline kaugus ei tohi ületada 500 mm. Üleüldine ristlõige peab olema vähemalt 1/2000 ühendatava betooni ristlõikest. Ühe meetri seina pikkuse kohta tuleks paigaldada minimaalselt kaks 6 mm diameetriga armatuuri.
Kui uue kihi valamiseni jääb pikk aeg tuleb metalli väljaulatavad osad korrosiooni vältimiseks katta värviga juba enne betoonivalamist.
Enne uute plokkide lagumist tuleb täidetud plokkide pealt puhastada betoonijäägid.
Betooni kuivamine sõltub klassist ja ilmastikuoludest, kuid igal juhul on soovitav sisetöödega alustada mitte enne kui betoneerimisest on möödunud 28 päeva, et betoon saaks täielikult kuivada.
