ARCHON projektid
Kasutaja menüü

Registreeru

Unustasin parooli.

Kasutajaid kokku: 5602

Durisoli plokid
Kaup:
© 2005-2019 a. Koduinfo OÜKontaktKoostööpakkumisedSisukordKasutusjuhendRSS feed

Kas odav on kallis? Ja vastupidi?
Ümberpööratud ehituspõhimõtetest ja legoklotsidest

Mingil ajahetkel jõuavad paljud meist mõtteis oma tulevase kodumaja ehitustandrile. Milline see peaks olema? Millest ehitada? Kui palju see maksab? Need ja veel tuhatkond ehituse alustamisel pähe turgatavat küsimust on ilmselgelt tuttavad igale eramuehitajale. Rahuldavaid vastuseidki leidub igale küsimusele omajagu. Täna ei tunta Eestimaal puudust erinevatest projektidest, kõige eksootilisematest ehitusmaterjalidest ega uutest ning paljukiidetavatest tehnoloogiatestki. Küsimus pole niivõrd valikuis, pigem hoopis igaühe võimalustes. Ja nagu paljudki koduehitajad on tõdenud - liiga odav ei pruugi kokkuvõttes osutuda üleüldsegi odavaks ning vastupidi - algselt kallis materjal või projekt võib lõpuks osutuda ootamatult soodsaks.

Sel aastal rikastasid Eesti ehitusturgu Durisol ehitusplokid. Teiste ehitusmaterjalidega võrreldes kallimad, kuid ...ainult esmapilgul.
Esimese Durisol plokkidest majakarbi (üle 160 m2) ehitamiseks kulus Tartus vaid kaks ja pool (!) nädalat. Kogu töö tegid ära kolm meest, kellest enamus polnud ehitustegevusega professionaallselt varem kokku puutunud. Tegelikult võinuks ka umbes kolm korda kiiremini asjaga ühele poole saada, aga iga töö vajab ju algul natuke õppimist ning harjutamist. Igatahes kulus esimestele plokiridadele ca poolteist tundi, hiljem saadi hakkama paarikümne minutiga. Uskumatu, raputas üks Durisolist mittekuulnud staažikas ehitusmees pead. Ent fakt jäi ikkagi faktiks. Mis imeplokk see Durisol siis on?
Paaril korral on Durisol plokist Eestimaal ka varem kirjutatud, siis on nimetatud teda ka omalaadseks lego klotsiks, kuid päris lego see siiski pole, ehkki mõningad ehituspõhimõtted on taanlaste kuulsaimast ehitustehnoloogiast siiski üle võetud.

60 aasta vanune patent

Looduslikku ehitusmaterjali Durisol asusid hollandlased tootma tegelikult juba enam kui 60 aastat tagasi. Seninägematuid võimalusi pakkuva ehitusmaterjali patenteerimisel olid ameeriklased muidugi kiiremad ning sestsaati hoiavad nad ka Durisoli patenti üle kogu maailma.

Durisoli ehitusmaterjalide põhikomponendiks on puit. Tootmistehnoloogia on lihtne: mineraalidega(põhiliselt vaik ja savi) segatud kuuselaastud segatakse portlandtsemendi(2%), misjärel vormitakse saadud segust ehitusplokid. Tootmisprotsessile kulub väga vähe energiat (ei kasutata põletusprotsesse) ning tegu on pea 100protsendiliselt ringleva tootmisega, kuna ka plokkide freesimisel tekkivad jäägid saab taaskasutada. Ökoloogiliste plokkide tootmisprotsessis ei teki ka heitvett, sest põhiline osa tootmises kasutatavast veest naaseb plokkide kuumutamisel puhta veeauruna keskkonda. Hilisemas müügi- ja ehitusprotsessis on tähtis seegi, et plokke tarnitakse ilma ruumimahukate alusteta.

Kuid need pole kaugeltki kõik Durisol-plokkide positiivsed omadused. Durisol-plokkide väline termoisolatsioonkiht parendab seinte soojusakumulatsiooni ning tagab soodsaimad soojusjuhtivusprotsessid termoisolatsiooniomaduste suhtes. Durisol plokkidest seinad "hingavad" ning plokid on ka helikindlad, näiteks modifitseeritud Durisol puitlaastbetoon vastab helisisolatsiooninõuetele kuni Rw 60 detsibelli.

Durisol-plokkidest ehitamine on algajale ehitusmehelegi lihtne. Kõigepealt kantakse tasandatud vundamendipinnale (ka vundamendi võib Durisol-plokkidest rajada!) hüdroisolatsioon. Seest tühjad puitlaastplokid laotakse peaaegu nagu lego-süsteemis neljas reas horisontaalpinnalisele alusele üksteise peale kogu maja perimeetri (nii sise kui välisseinad) ulatuses. Pärast esimese plokirea horisontaalsuse kontrollimist betoneeritakse see poolest saati ja lastakse tal taheneda. Järgmisel päeval paigaldatakse kogu plokirida läbivalt horisontaalselt armatuurvardad. Edaspidi täidetakse iga neljanda rea elik meetrise seinakõrguse saavutamise järel plokisisesed tühikud betooniga. Kiiresti kuivavast betoonkihist (3 - 24 tundi, sõltuvalt kasutatava betooni omadustest) moodustub seejärel tegelik kandevkonstruktsioon elik seina staatiline südamik, mis kannab ehitise koormuse üle vundamendile, plokist enesest aga betoonseina mõlemalt poolt soojustav kattekonstruktsioon. Ei mingit muret enam hilisema soojustamisega! Tänu omalaadsele tehnoloogiale on välistatud ka külmasildade teke seinas. Külma suhtes kõige ohtlikumad kohad akna- ja uksepõsed on Durisol tehnoloogiat kasutades arvutuste järgi 20 % soojapidavamad kui ükskõik millisel teisel moel ehitatud hoonetes. Põhjus on suuresti tavaplokkidest maja silluste ümbruse halvemas termoisolatsioonis. Durisol plokkidest maja akende ja uste ümbruses betoonsilluseid ei kasutatagi. Lõigatakse hoopis plokid pooleks ning neist laotakse ajutisele laudtoestusele sillust asendav plokirida. Pärast betooniga täitmist on selliselt ehitatud "sillus" vastupidavam tavalisest ning temaga võib kindlustada kuni kuuemeetriseid(!) avasid. Sisemiste kandvate seinte ja piirete ühenduskohad betoneeritakse samuti ning igasse neljandasse plokiritta paigutatakse armatuur, mis painutatakse mõlemas suunas. Pärast vahelae paigaldamist paigutatakse karbi välisküljele vahelae ette soojustusplokid või vööplokid.Nii saavutatakse välisseina konstruktsiooni ühetaolisus vundamendist katuseni, seina soojapidavus aga ei muutu. Betoneerimisel soovitatakse kasutada kõrgema klassi (tugevusklass vähemalt B20) betooni.

Ja edasi? Kui majakarp on valmis ning uksed-aknad ees, katus peal, võib asuda juba krohvimistööde juurde. Betoon peab kuivama min 28 päeva. Durisol-plokkidest hoone vajab kindlasti krohvimist. Lisades majakarbile ning vundamendile kulunud 3-4 ehitusnädalale veel kolm päeva krohvimistöid, saab sellise tehnoloogiaga maja valmis pea kuu ajaga. Tööajakulu, mis ehitusfirmades üks põhilisemaid, on Durisol-plokkide kasutuselevõtuga kokkuvõttes üpris kõvasti kärbitud.

Kallis-kallis aeg

Tegelikult ongi aeg üks põhilisemaid tegureid, mis Durisol-plokkidest maja omahinda kõvasti alandab. Jättes kõrvale ehituse ettevalmistava faasi (projekteerimine, planeerimine, ehitusloa taotlemine jms), kulub plokkide tellimisest nende kohalesaabumiseni peagi mitte rohkem kui paar-kolm nädalat. Kui praegu veel tuuakse need kohale Slovakkias asuvast tehasest, siis uuest aastast juba Leedus asuvast suurest vahelaost. 100ruutmeetrise maja jaoks piisab ühest autotäiest plokkidest, suurem hoone nõuab mõistagi mitme koorma toomist. Ka projekt pole tänapäeval enam mureks. Tartus tegutsevast firmast Koduinfo pakutakse valmis projektdokumentatsiooni, ühtekokku kaugelt üle poole tuhande erineva tüüpprojekti, mis on välja töötatud Poola projektbüroos Archon+. Koduinfost saadakse juba valmis dokumendikaust, milles lisaks ka krundi sidusprojekt ning kooskõlastus Päästeametiga. Eramuehitaja enda hooleks jääb vaid ehitusloa taotluseks vajav dokumendi kaust valda viia. Kogu dokumendikausta hindki on Eesti skaalat arvestades enam kui tagasihoidlik, alates 25.000st kroonist...

Ja nagu iga asjaga, tuleb lõpuks ju ikkagi sellise eramu maksumusenigi välja jõuda. Sest oot-oot hinnakirja järgi vaadates on Durisol-plokid ju Teiste ehitusmaterjalidega omajagu kallimad...
Nagu loo alguses sai öeldud - iga odav asi ei pruugi kokkuvõttes odavaks jääda ning mõni kallis asi võib osutuda ootamatult soodsaks.

Keskmise 160 ruutmeetrise soojustatud maja saavat Durisol plokkidest püsti umbes 400.000 krooniga... kui müüritööd jätta südamerahuga korraliku ning ausalt makse tasuva ehitusfirma kanda. Kui aga ise teha, siis mine tea, kuhu maani nimetet hinda annab alandada...Nojah, siiski pole selles hinnas siseviimistlust. Ometi, uskumatult soodne Eestimaa karmide ehitusolude kohta. Või kuidas?
Eestis saab esialgu vaid kahest Durisol plokkidest majast rääkida. Leedus loendatakse neid juba sadades. Hiljuti alustati juba 40 eramuga arendusprojekti. Kas Eestimaalgi asutakse peagi samadele radadele?

Miks eelistada Durisol plokke?

Võrreldes teiste meil levinud ehitusmaterjalidega hinnatakse ökoloogilisi Durisol plokke eriti heade termoisolatsiooniomaduste (R= 4,73 ja U=0,21 kogu seina ulatuses) poolest, mistõttu välisseinad ei vaja täiendavat soojustust. Kuna Durisol-plokkidest laotud müür on terviklik, puuduvad külmasillad. Durisol-plokke iseoloomustavad ka ülihead veeauru difusioonomadused, mis ei lase aurul kondenseeruda ega niiskusel koguneda, ühtlasi saavad neist plokkidest seinad vabalt "hingata". Kuna 90% Durisol ehitusplokist on puit, on järelikult tegu ka ülimalt ökoloogilise ning keskkonnasõbraliku materjaliga. Durisol pole tuleohtlik materjal, tule levimise koefitsient on 0.
Durisol-plokid on ülimalt vastupidavad, arvutuste põhjal võib neist vajadusel ehitada kuni 20korruselisi hooneid. Suurimaks plussiks on aga lihtne ja kiire ehitusmeetod - plokid monteeritakse kuivmeetodil, nagu legoklotsid, ning keerulste tööde osa ei ole suur. Müüritöödele kulub umbes kolmandik tavamaterjalide kasutamisel võrreldavast ajast. Akna- ja ustetugede rajamisel pole vaja betoonsilluseid, mistõttu vähenevad töö- ja materjalikulud, samuti välditakse külmasildade teket.
Kõik ehitusjäätmed on taaskasutatavad. Installatsioonikanalite elemente saab Durisol plokkidesse kergelt sisse lõigata, kerge on neisse plokkidesse ka kruvisid keerata või naelu lüüa.
Lisaks võib ehitada ka talvel kuni viie miinuskraadi juures. Durisol plokid isoleerivad betooni.
Durisol materjale ei kahjusta närilised, need ei karda termiite ega muid kahjureid. Durisol plokkide vastupidavuseaks lubatakse üle 200 aasta.

Tekst: Martin Larsson


<<Tagasi