PAKKUMISED ARENDAJALE
Kasutaja menüü

Registreeru

Unustasin parooli.

Kasutajaid kokku: 6208

Durisoli plokid
Kaup:

Kobrastelt õpitud

Kas te teate, kuidas koprad endale kuhilpesasid ehitavad? Keset enda tekitatud tiiki? Mille saamiseks on nad eelnevalt uhke tammi umbes samasuguse ehitustehnoloogiaga püstitanud? Need Eesti suurimad närilised on mihklid puuokste ja savi ning tiheda jõemuda kombineerimisel, tammide toestamiseks kasutatakse lisaks kive. Umbes samamoodi tehakse ka Durisol’i kaubamärgi all tuntud ja nüüd Eestiski müüdavaid ehitusplokke, mille koostisosadeks on vaigu ja saviga segatud (sõltuvalt tootjariigist, aga enamasti veel ka taaskasutatud) kuuselaastud, kuhu on lisatud 2% portlandtsementi. Toredaks teeb sellise kokkumöksimise asjaolu, et tootmisele kulub väga vähe energiat (ega’s koprad ka mingid raiskajad ole), ei kasutata tahmavaid põletusprotsesse, ei teki heitvett ja ehitamisel tekkiva ülejäägi saab sajaprotsendiliselt taaskasutada. Ka ehitusprotsess on suhteliselt lihtne ja kuna plokid tuuakse kohale tarbetute alusteta, võib piltlikult öeldes pärast seina ülesladumist majaesise luuaga puhtaks pühkida. Ja ongi töö tehtud.

Durisol-plokkidest majale ei tohiks hoone tulevast head sisekliimat silmas pidades paigaldada sissepoole aurutõket, kasutada umbseid tapeete ega sünteetiliste õhutihedate värvidega kaetud kipsplaati. Nõnda nõuab näiteks Kanada ehitusmaterjalide hindamiskomisjon pärast testimist möödunud aasta sügisel. Samuti rõhutatakse, et nendest plokkidest ehitamisel on kinnitatud plaanimaterjali täpne järgimine erakordselt tähtis, mis teeb veidi kahtlaseks maaletooja reklaamlause, kuidas iga algaja asjaga kiiresti hakkama saab. Teistpidi võttes – võib-olla just algajal ongi rohkem tahtmist iga rida loodida ja iga nurka mitu korda üle mõõta. Igal juhul tasub Durisoli plokid valinud perel head veeauru läbilaskvusomadused ära kasutada, mitte auru liikumist takistada.Eesti kliima erineb küll mõnevõrra kobraste argisest keskkonnast, kuid alati mitte palju, ning meie niiskesse kliimasse on selline hingavus hädavajalik kingitus.

Puidumassist plokkide soojusisolatsiooniomadused on hästi võrreldavad teiste heade termoisolatsiooniomadustega plokkidega (R=4,73 ja U=0,21 kogu seina ulatuses), mistõttu välisseinte osas võib kaaluda täiendavast soojustusest loobumist. Kui soojustus otsustatakse paigaldada, peab see kindlasti olema väga hea hingavusega ning paigaldatud väljapoole. Soojustusvajadus tasub eelnevalt koos hoonet projekteeriva inseneri või arhitektiga läbi arvutada sõltuvalt valitud ploki tüübist, kuna osadel plokkidel (näiteks DM 22/15) soojustus puudub, paksematel on aga kuni 21 cm laiuselt soojustust juba peal. Vastavalt erinevad ka soojusisolatsiooni numbrid. Kuna Durisoli plokkidest laotud müür on terviklik, jäävad ära külmasillad.

Osade muust materjalist plokkidega võrreldes pakub rohkem isegi helikindlate barjääride rajajana tuntud Durisol oma ehitusplokkidele eriti head helipidavust (Durisol DM 22/12 müür vastab tarindkonstruktsioonide nõuetele kuni Rw 56 dB, kahjuks ei ole tootja avaldanud miinimumtaset). Tänapäevastele rangetele tuleohutusnõuetele vastab Durisol samuti lahkesti, pidades tulele vastu vähemalt neli tundi. Mitmel mandril katsetatuna tõdetakse, et plusspoolele tuleb kanda ka vastupidavus närilistele, sipelgatele ja teistele loomakestele, kelle külaskäiku inimene väga ei oota.
Plokkide elueaks pakutakse 200 aastat, kuid kuna neid on toodetud veidi üle 60 aasta, ei saa selle väite peale veel kihla vedada. Üldiselt on teada, et hingavad ehitusmaterjalid püsivad igal juhul kauem mittehingavatest. Majaehitajal tasub Durisoli plokke igatahes teiste plokkidega võrrelda, arvutusi teha ja kaaluda – võrdlusmomentides tuleb aluseks võtta sama lõpptulemus näiteks sooja- ja heliisolatsiooni nõudes, siin ei piisa ainult paksuste ja kõrguste kõrvutamisest.

Paigaldamisel pidage meeles, et:

Durisol-plokkidest müür vajab tingimata täpseks timmitud horisontaalset aluspinda. 1–2 plokirida laotakse avade asukohti arvestades ja täpselt teljesuunaliselt tasandades. Järgmiste plokiridade ladumisel tuleb kinni pidada nii horisontaalsuse kui ka vertikaalsuse nõuetest. Seinasurvet kannavad betoonsambad, mis ulatuvad kattepinnast kattepinnani. Plokkide kõrgust tasandatakse puukiiludega. Vajalikud viimistlusosad saetakse välja käsi- või ketassaega. Horisontaalne armatuur tuleb paigaldada iga 4. rea ehk 1 meetri järel ühele kõrgusele.

Tekst: Janno Päern


<<Tagasi